I Sissejuhatus
Eesti laste- ja perepoliitika kontseptsioon (edaspidi perepoliitika kontseptsioon) seab perepoliitika üldiseks eesmärgiks lastele ja lastega peredele parima võimaliku elukvaliteedi ning turvalise elukeskkonna tagamise. Perepoliitika kontseptsioon määratleb perepoliitika põhimõtted ja ülesanded ning neist lähtuvad tegevussuunad.
Laste ja lastega perede elukvaliteeti mõjutab otseselt või kaudselt riigi tegevus hariduse ja tööhõive, majanduse ja rahanduse, tervishoiu ja sotsiaalse kaitse, kultuuri, lastekaitse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Perepoliitika kontseptsioon on aluseks lapsi ja lastega peresid puudutavate otsuste tegemisel ning neid toetavate meetmete kavandamisel ja rakendamisel integreeritult erinevates poliitikaharudes.
Perepoliitika kontseptsioonist lähtuvalt teevad Vabariigi Valitsus, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, töötajate ja tööandjate ühendused ning teised mittetulundusühingud koostööd kõigis lastele ja lastega peredele olulistes eluvaldkondades
II Perepoliitika põhimõtted
Perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest:
Kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu. Riik tagab kõigile Eestis elavatele lastele võrdsed õigused ja võimaluste võrdsuse sõltumata lapse soost, lapse ja tema vanema või kasuvanema rahvusest, rassist, keelest, religioonist, maailmavaatest, sotsiaalsest päritolust, varanduslikust seisundist, elukohast, pereeluvormist või muudest asjaoludest.
Riik tunnustab iga inimese õigust ise otsustada, kas ja millal luua perekond ja saada lapsi. Riigi osaks on leevendada sotsiaalseid ja majanduslikke takistusi, mis sunnivad inimesi laste saamisest loobuma või laste sündi edasi lükkama, ja toetada ühiskonnale soodsaid perepoliitilisi otsuseid. Riik tagab pereplaneerimisega seotud teabe ja teenuste kättesaadavuse.
Laste emotsionaalse ja materiaalse heaolu kindlustamise, laste kasvatamise ja igakülgse arengu eest vastutab eelkõige perekond. Samas lasub kõigil ühiskonnaliikmetel ühine vastutus laste heaolu eest, mis eeldab ressursside suunamist lastega perede toetuseks ning peresõbralike väärtuste ja hoiakute kujundamist ühiskonnas. Riik toetab vanemaid laste kasvatamisel, tagades neile vajaliku nõustamise ja abi ning kujundades laste kasvatamist ja igakülgset arengut toetavat elukeskkonda ja -korraldust.
Riik tunnustab mõlema vanema võrdset õigust ja kohustust kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning loob neile võrdsed võimalused töö- ja pereelus osalemiseks. Perepoliitika kujundamisel arvestab riik pereelu-vormide ja -suhete mitmekesisusega.
Probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine. Riik tähtsustab ennetavate meetmetena pereeluks ja laste kasvatamiseks ettevalmistust ja võrdseid õppimisvõimalusi ning toetab lastega perede sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut.
Riigi perepoliitika on universaalne, hõlmates kõiki lapsi ja lastega peresid. Riik osutab täiendavaid abinõusid erivajadustega lastele ja erivajadustega laste peredele, soodustamaks nende toimetulekut ja heaolu.
Lapsele ja tema perele osutatakse vajalikku abi ja toetust last perekonnast lahutamata. Lapse võib abi andmiseks perekonnast eraldada üksnes erandlikel juhtudel.
Perepoliitika osapooled on lapse vanemad/kasuvanemad ja pere, riik ja kohalik omavalitsus, era- ja kolmas sektor. Perepoliitika edukuse tagab eesmärgipärane ja koordineeritud koostöö eri osapoolte ja harupoliitikate vahel.
Riigi perepoliitika on teadmistepõhine ja järjepidev. Riik toetab laste ja peredega seotud uuringute ja monitooringute läbiviimist ning statistiliste andmete pidevat kogumist.
Riik jälgib kõigi otsuste vastuvõtmisel, et need ei halvendaks laste ja lastega perede olukorda.
III Perepoliitika ülesanded
Perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond.
Perepoliitikal on täita eelkõige järgmised ülesanded:
laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine
pere- ja tööelu ühitamise toetamine
laste kasvatamise väärtustamine
IV Perepoliitika tegevussuunad
Perepoliitika ülesannete täitmiseks on vajalikud eelkõige järgmised tegevused:
Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine:
1.1 Vanemaks ja pereks olemise ettevalmistamine vastavate programmide ja nõustamisteenuste vahendusel.
1.2 Kvaliteetsete ja kättesaadavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste ning laste kasvatamist ja arengut toetavate teenuste võimaldamine; laste vanemate või teiste lapsi kasvatavate isikute ravikindlustusega hõlmamine.
1.3 Kõigile lastele võimaluste loomine ea- ja võimetekohaseks hariduse omandamiseks ning huvitegevuseks; lastekultuuri edendamine ja toetamine.
1.4 Laste ja lastega perede vajadusi arvestava elukeskkonna ja -korralduse kujundamine; lastega peredele sobivate ja soodsate vaba aja veetmise ja puhkamisvõimaluste loomine.
1.5 Lastega peredele abi osutamine elutingimuste parandamisel ja vajadusel kohase eluaseme muretsemisel.
1.6 Lastega perede toetamine riiklike peretoetuste ja maksusoodustuste ning lastevanemate tööga hõivatust toetavate meetmete abil.
1.7 Täiendavate toetuste ja teenuste ning muude abinõude suunamine erivajadustega lastele, sealhulgas hoolekandeasutustes kasvavatele lastele, ja toimetulekuraskustesse sattunud peredele.
1.8 Vanemliku hooleta jäänud laste lapsendamise, eestkoste või perekonnas hooldamise soodustamine eelistatuna hoolekandeasutuses kasvamisele.
Pere- ja tööelu ühitamise toetamine 2.1 Lastevanematele osalise või paindliku tööaja võimaldamine; sellise töö korralduse soodustamine mis lubab mõlemal vanemal töö- ja perekohustusi ühitada ning toetaks ka koduste tööde võrdsemat jagamist pereliikmete vahel.
2.2 Lapsi kasvatavatele isikutele vanemapuhkuse (lapsehoolduspuhkus, täiendavad puhkusepäevad jne.) kindlustamine; perele sobival ajal puhkuse ja täiendavate puhkepäevade võimaldamine hooldust vajavate pereliikmetega seotud kohustuste täitmiseks.
2.3 Peredele kvaliteetsete, soodsate ja vajadustekohaste võimaluste loomine laste päevahoiuks laste- ja haridusasutustes (lasteaed, päevakeskus, mängukool, kooli pikapäevarühm, huvialaringid jt.) või kodus (pereabilise, lapsehoidja või muude teenuste kasutamise võimaldamine).
2.4 Peresõbralikku organisatsioonikultuuri ja töökorraldust edendavate tööandjate esiletõstmine ja riiklik tunnustamine ning parimate kogemuste levitamine.
2.5 Laste kasvatamise tõttu tööelust kõrvale jäänud vanemate tööturule naasmise toetamine, luues neile täiend- ja ümberõppevõimalusi koostöös tööandjate ja ametiühingutega.
Laste kasvatamise väärtustamine
3.1 Laste ja lastega perede probleemide teadvustamine ühiskonnas; kõigi ühiskonna- liikmete teadmiste avardamine laste ja lastega peredega seotud küsimustes.
3.2 Sõltuvalt laste arvust ja vanusest lapsehooldustasu maksmine ning laste kasvatamise arvestamine pensioni määramisel.
3.3 Pereliikmete, põlvkondade, ühiskonnaliikmete vahelise koostöö ja solidaarsuse soodustamine ja toetamine laste kasvatamisel.
3.4 Pereelu ja laste kasvatamist ning peretraditsioone käsitlevate programmide toetamine ja tunnustamine meedias.
V Perepoliitika rakendamine ja koordineerimine
Perepoliitika kontseptsioonis seatud ülesannete täitmiseks kinnitab Vabariigi Valitsus iga kahe aasta tagant riikliku tegevuskava, mille töötavad välja ministeeriumid koostöös maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega, kaasates perede, töötajate ja tööandjate ühendusi ning teisi mittetulundusühinguid.
Perepoliitika riikliku tegevuskava väljatöötamist, rakendamist ja tulemuste hindamist koordineerib rahvastikuministri büroo. Rahvastikuministrit nõustab rahvastiku-poliitikaalaste hinnangute, vajaduste, tegevuskavade ja õigusaktide läbivaatamiseks ning kontseptuaalsete seisukohtade väljatöötamiseks loodud asjatundjate valitsuskomisjon.
Lisainfo:
RAHVASTIKUMINISTRI BÜROO
Asukoht Rahukohtu 1, 15161 Tallinn
E-kiri: rahmin@riigikantselei.ee
Internet: http://www.rahvastikuminister.ee/
Telefon 693 5709
Faks 693 5904
